Väike vaalake Liis ja jäätis

Käisin eile Motoklubis heategevuslikul konserdil. Tore oli, suutsin käepaela endale kätte päevitada.
Märt, mu kallis Märt läks oma sõpradega Hiiumaale, mingi vanade autodega orienteerumine.
Mina vegeteerisin pikalt, siis läksin pesin auto puhtaks, mis oli hea otsus, täna sajab, ja siis kooserdasin Aveli ja Raini juurde viiendaks rattaks. Mis on ka vist positiivne, keegi peab kainekas ka olema. Mitte et Aveli nüüd joonud oleks, aga ta lihtsalt ei sõida autoga, millegipärast, ma pole siiamaani aru saanud miks.
Konsert oli vahva, süüa sai, viieka eest prae, mis on isegi mõistlik, kõhu sai korralikult täis. Aga, aga, aga, jäätist ei olnud kusagilt saada. Kui ma juba 7 korda olin hädaldanud et jäätist ei ole, pakkus Aveli, et lähme ostame siis. Minulegi üllatuseks Viigi pood isegi toimib ja seal oli jäätist. Aveli ja Rain võtsin 12 mahlapulka, et noh korraldajatele ka. Mina võtsin suure sirduni Vau topsi ja plast-supilusika. Ümbritsevad inimesed suhtusid suht hästi minu jäätise õgimisse, Teisel pool lauda olev tuttav kiitis jäätise valikut, aga mainis, et piparmüngi-shokolaadi oma on parem. Ma nõustusin ja mainisin et Viigi poes ei olnud seda, aga sidrun on ka hea, ei ole selline ülimagus.
Tund-poolteist hiljem tuli siis tuttava pruut koos kahe sõbraga, käes piparmündi jäätis, tuttav lükkas selle minu poole, "näe, ma tellisin sulle, lusika pead ise leidma" suurepärane. Sain tingimuseks et pean lastega jagama, jagasin Aveliga, see loeb. Lusika leidis mulle Ramon, pärast jalutas mööda ja naeris, et niimoodi jäätist söön, suure lusikaga, otse topsist. Ma olen üpriski kindel et nii diabeet tulebki.
Aga süüa sain veel, pitsat. Omnjom. Autosse kõndides kõndisime Aveliga mööda valgest seinast ja saime naerukrambid.

Shadowpuppets

Läksime veel mõneks ajaks konserdile tagasi, süütasime mälestusküünlad. Ja siis ma tulin koju, et leida eest kallis mees, kes oli "tiba" vindine. Kui ta muidu on jäärapäine, siis halloo mis eile toimus. Ma lihtsalt ei saanudki sõna sekka. Ja siis kui ma alla andsin, mõtlesin et ei olegi vaja, leiti et ma lihtsalt otsin kohta et mille peale pahandada. Proovi sa nii vestlust arendada.

Aga üldiselt on kõik hästi. Vihma küll sajab, aga mina tahaks leida koha kust hommikusööki saab. 

Mõnikord võin mina ka nii laisk olla ja tahan et keegi mulle süüa teeks. Mauh!

Väike vaalake Liis ja kevad suurpuhastus juulis.

Märt rõõmsalt eile teatas mulle, et meile tuleb külaline. Okei, mul ei ole midagi külaliste vastu, AGA meil on vaevu köögis puurimised ja tolmutamised lõppenud, osa köögist on siiani elutoas. Ja elutoas pole ammu saanud korralikult koristada, sest köök oli siin. Nüüd Märt viis ühe laua elutoast minema, ruumi on, koristada saab. Suurepärane, kõikjal on tolm ja kassikarvad.
Tänane menüü näeb ette seljankat, njommi. Poes oli tore hommikul vara käia. Hakkasin kassale lähenema kui raadio piiksus  täistundi (10) ja üks onu krabas 2l õlle ja vudis üpriski kiirelt kassasse.
Leidsin ka ühe huvitava retsepti, krõbedad juustupulgad supi kõrvale, eks proovin siis meisterdada, retsept tundub üpriski kerge.
Kogu minu tänane koristus algas sõrmuse otsimisest, sõrmust otsisin ka tolmuimeja kotist, ei ilmunud välja.
Tegin ära lapsele voodi, panin lina ja teki tekikotis sisse ja panin selle voodikarusselli kokku. Katsin kõik suure linaga, et kass oma karvadega seal liigselt ei karvatse. Ja siis hakkasin üldse ringi vaatama ja sättima ja nüüd on selg juba haige suurest küürimisest. Ma ikka vahepeal tunnen et ma olen liiga rase et osasid asju teha, Aga eks jama on ju koguaeg Märdile kurta ka, et küll mul on haige ja valus olla. (Ma siis kurdan siin).

Aga kodu sai korda, väga viis. Ma arvan et nüüd lähima paari kuu jooksul ma nii aktiivselt enam seda ette ei võta, kõik ära koristada ühe päevaga.
Ja pulgad ei tulnud üldse välja, tulid pallid. Ja needki ei olnud eriti head. Äkki teinekord tuleb välja ka.
Ja üldse, mul hakaks suurest küpsetamisest toore hooaeg. Elagu puuviljad!

Väike vaalake Liis ja köögitoimetused.

Päev algas hästi. Piima oli täpselt ühe kohvi jaoks, putru ei saanudki.
Tuli siis mõte et teeks kringlit, otsisin pikalt retsepti mis oleks kergesti teostatav ja koostasin nimekirja, järsku, Märt hakkas poodi minema, et mulle siis vajalikke asju osta. Mis on üpriski imelik, sest ta tavaliselt ei kipu niimoodi poodi. Ma ikka kauplesin ennast ka kaasa, et saaks korrakski toast välja. Hakkasin siis ennast korda sättima ja avastasin- minu juuksehari oli pooleks.
Märdil oli minu hari maha kukkunud ja see läks katki,nüüd oli vaja minna ja uus hari osta.
Mis on nagu ülinunnu, et ikka hoolib minust ja mu asjadest. Poes ka, mina läksin leiba otsima, tema juukseharja, aga ei leidnud, millest pole hullu, saangi ise valida uue.
Tegin 2 pärga, ühe soolase, teise magusa. Väga head tulid, täitsa uhke enda üle.

Soolane siis singi-juustu ja magus on rosinate ja granaatõuna seemnetega, peal shokolaad ja mandlid.
Omnjomnjom.
Aga tõesti, tihti teha ei tohi, muidu ma ei saagi kunagi väiksemaks. Jube on nii suur olla, keerasin öösel voodis külge ja mul käis kaelast kolm raksu läbi, kaelast, midaiganes ausõna.
Tunnen et ma olen ikka jube paksuks läinud, aga pekki, kõndida lihtsalt ei jõua. Poes ka, Märt vudib mul niimoodi eest ära et ma pean korduvalt meelde tuletama et ma ei jõua nii kiiresti.
Üks kuu veel! (loodetavasti)

Ps! Kiidan kas seda ühte inimest kes kolm korda loeb mu soigumisi või siis neid kolme kes ühe korra loevad. Tubli(d)! :)

Väike vaalake Liis ja tema raskused praekapsaga

 Mul on erakordne blokk tulnud praekapsa vastu. Kunagi ammu, eelmine suvi, käisime me perekondlikult (Mina, Märt ja ema) selveris, kus jäi silma 3 kilone kapsapurk. Märdile valmistas see väga vaimustust ja mu ema mõtles et noh, ostab siis poisile. Mõeldud-tehtud. Kolm päeva tagasi avasime selle suure jubeduse (säilib veel mõned kuud), Märt kiidab et maitselt üks parimaid kapsaid üldse. 

 Minul on nüüd mõned päevad olnud kohe vastikustunne kui külmkappi avan. Sest ega see konserv ju enam õhukindlalt kinni ei käi. Ja terve külmik on kapsahaisu täis. Minu imeilus kook on ka selle haisu endale külge imenud, ei taha kooki ka. Ja hommikul oli ka juust kapsane. 

 Lahendus lihtne, tõstan kõik kapsa väiksematesse purkidesse ümber ja puhastan külmiku. Aga et seda teha, pean ma külmiku avama ja seda haisu tundma. 

 Kapsas purgis-tükeldatud sidrun ja sooda eemaldavad lõhna. Päris hea juba.

Areneb.

Jõudis kohale köögimööbel, jõudis kohale ka tööpind. Nüüd on veel vaja valamut ja segistit.
Leidsin ühe täitsa ilusa segisti, odavamapoolse ka, 35 raha, aga Märt suutis selle juba maha teha.
Üldse on täna kuidagi ebaõnnestunud päev.
Tegin korraliku poenimekirja, asjadest mis kusagil soodukaga on saada. Maximast ei saanud ei võid ega ka poolkoibi, jura. Peale san-tehnika poest väljumist avastasin, et üks tädi oli oma volksu minu autole niii lähedale parkinud, et ma lihtsalt ei mahtunud autosse sisse. Hakka või dieedile. Õnneks jalutas mööda tuttav kellega sain siis lobiseda nii kaua kuni tädi tuli ja auto ära liigutas.
Jõuan lõpuks koju, pesen nõud, teen söögi, kõik tore.
Hakkame siis mööblit kokku panema. Valamukapi saime ilusasti kokku, ei kakle, ei vaidle, saime kokku. Järgmist kappi kokku pannes on järsku sõda. Küll ma teen kõike valesti ja üldse ma ei oska ja ei tee asju nii nagu tema on harjunud ja siis järsku ma panen üksi kappi kokku ja keegi mind ei aita, ainult vaatab vihase pilguga. No persse, mina ka nii ei taha. Andsin alla, tulin tuppa komme sööma ja telekat vaatama :) sellega saan ma suurepäraselt hakkama.

***

Käisin ikkagi uuesti tüütamas, ma ju tahan ka aidata. Sain kruvida paar kruvi ja ühe naela sisse lüüa.

Me help, me helpful.

Aga minu Märdike tegi mulle kiluleiva. 

Ma isegi ei pidanud paluma, lihtsalt tegi mulle kiluleiva.

 Ja see oli maailma parim kiluleib.

Samas vaimus jätkates teen siis piima-riisisuppi. Ja karamell-kisselli, ma pole varem seda küll teinud, aga retsept tundub lihtne. Ja moosi meil ka pole. 

Süüa tahaks teha, koguaeg. Aega on, netis retsepte korralikult, aga mis on puudu, on köök. Aga oleme optimistlikud! Juba paari nädala pärast peaks mööbel kohale jõudma. 

Ilmad on ilusad, tuju on hea. Kõik on hea! :)

Mjäh.

Eile olin tegus. Kolm tundi istusin juuksuris. KOLM tundi, Hullumeelsus. 

Ja õhtul läksin metsa piibelehti korjama. Mida ma ei leidnud olid piibelehed, korjasin nende asemel siis nurmenukke, sest noh, kevad ja värki. Ja lilled on ikka ilusad,

Täna olen ka asjalik olnud, käisin poes. Kaardimaksed olid maas. Minu ees oli üks onu, selline mitte nkõige puhtama välimusega, aga päris parm ka polnud. Tema ostis (proovis osta) saia, suitsu ja bingot, kaardiga. Mul hakkas seal nii onust kui müüjast kahju, lotot ju masinasse tagasi ei pane. Maksin onu nelja eurose arve ise. Tänane heategu. Onu lubas et ta toob raha poodi tagasi ja siis müüja kirjutas mu nime üles ja ütles et ma homme tuleks tagasi poodi. Ega ma ei looda seda raha uuesti näha, ausõna. Minu jaoks oli olulisem teistele head teha. Kõigi jaoks oli see piinlik moment.

Käisin ka ämmaemanda juures. Sealne kaal näitas kolm kilo rohkem kui kodukaal. Lisaks arvas ämmaemand et on täiesti normaalne et ühel rasedal on sellised puusavalud et kõndida ei saa, Täiesti kuradi normaalne. Sõitke seenele noh. Mitte mingit nõu kuidas leevendada või ennetada, lihtsalt, täiesti normaalne. 

Aga see-eest sain ma palju soovitusi kuidas toituda. Lisaks vaadati suurte silmadega mulle otsa ja seletati et osa kaalust jääb mulle ka peale sünnitust. (no shit!) Mulle ei tundu et ma oleks täiesti loll, natuke võib-olla, aga mitte täiesti. 

Oeh. Eks ma lähen närin nüüd kusagil kapsast ja siis teen jooksuringi.