Areneb.

Jõudis kohale köögimööbel, jõudis kohale ka tööpind. Nüüd on veel vaja valamut ja segistit.
Leidsin ühe täitsa ilusa segisti, odavamapoolse ka, 35 raha, aga Märt suutis selle juba maha teha.
Üldse on täna kuidagi ebaõnnestunud päev.
Tegin korraliku poenimekirja, asjadest mis kusagil soodukaga on saada. Maximast ei saanud ei võid ega ka poolkoibi, jura. Peale san-tehnika poest väljumist avastasin, et üks tädi oli oma volksu minu autole niii lähedale parkinud, et ma lihtsalt ei mahtunud autosse sisse. Hakka või dieedile. Õnneks jalutas mööda tuttav kellega sain siis lobiseda nii kaua kuni tädi tuli ja auto ära liigutas.
Jõuan lõpuks koju, pesen nõud, teen söögi, kõik tore.
Hakkame siis mööblit kokku panema. Valamukapi saime ilusasti kokku, ei kakle, ei vaidle, saime kokku. Järgmist kappi kokku pannes on järsku sõda. Küll ma teen kõike valesti ja üldse ma ei oska ja ei tee asju nii nagu tema on harjunud ja siis järsku ma panen üksi kappi kokku ja keegi mind ei aita, ainult vaatab vihase pilguga. No persse, mina ka nii ei taha. Andsin alla, tulin tuppa komme sööma ja telekat vaatama :) sellega saan ma suurepäraselt hakkama.

***

Käisin ikkagi uuesti tüütamas, ma ju tahan ka aidata. Sain kruvida paar kruvi ja ühe naela sisse lüüa.

Me help, me helpful.

Aga minu Märdike tegi mulle kiluleiva. 

Ma isegi ei pidanud paluma, lihtsalt tegi mulle kiluleiva.

 Ja see oli maailma parim kiluleib.

Samas vaimus jätkates teen siis piima-riisisuppi. Ja karamell-kisselli, ma pole varem seda küll teinud, aga retsept tundub lihtne. Ja moosi meil ka pole. 

Süüa tahaks teha, koguaeg. Aega on, netis retsepte korralikult, aga mis on puudu, on köök. Aga oleme optimistlikud! Juba paari nädala pärast peaks mööbel kohale jõudma. 

Ilmad on ilusad, tuju on hea. Kõik on hea! :)

Mjäh.

Eile olin tegus. Kolm tundi istusin juuksuris. KOLM tundi, Hullumeelsus. 

Ja õhtul läksin metsa piibelehti korjama. Mida ma ei leidnud olid piibelehed, korjasin nende asemel siis nurmenukke, sest noh, kevad ja värki. Ja lilled on ikka ilusad,

Täna olen ka asjalik olnud, käisin poes. Kaardimaksed olid maas. Minu ees oli üks onu, selline mitte nkõige puhtama välimusega, aga päris parm ka polnud. Tema ostis (proovis osta) saia, suitsu ja bingot, kaardiga. Mul hakkas seal nii onust kui müüjast kahju, lotot ju masinasse tagasi ei pane. Maksin onu nelja eurose arve ise. Tänane heategu. Onu lubas et ta toob raha poodi tagasi ja siis müüja kirjutas mu nime üles ja ütles et ma homme tuleks tagasi poodi. Ega ma ei looda seda raha uuesti näha, ausõna. Minu jaoks oli olulisem teistele head teha. Kõigi jaoks oli see piinlik moment.

Käisin ka ämmaemanda juures. Sealne kaal näitas kolm kilo rohkem kui kodukaal. Lisaks arvas ämmaemand et on täiesti normaalne et ühel rasedal on sellised puusavalud et kõndida ei saa, Täiesti kuradi normaalne. Sõitke seenele noh. Mitte mingit nõu kuidas leevendada või ennetada, lihtsalt, täiesti normaalne. 

Aga see-eest sain ma palju soovitusi kuidas toituda. Lisaks vaadati suurte silmadega mulle otsa ja seletati et osa kaalust jääb mulle ka peale sünnitust. (no shit!) Mulle ei tundu et ma oleks täiesti loll, natuke võib-olla, aga mitte täiesti. 

Oeh. Eks ma lähen närin nüüd kusagil kapsast ja siis teen jooksuringi. 

Väike vaalake Liis ja tema raskused kuival maal 1.0

Hurra!! Ma kaalun ametlikult (nii ametlik kui ämmaemanda kaal on) üle saja (100) kilo!!

Sada, see on nagu tsentner. Mis on suurepärane sest kõlalt on ta mõnusam kui 1/10 tonni.

Sain endale ilusad kõhtu varjavad ujukad. Sinakas-rohelised.

Selga pannes oli esimene mõte, et jumala eest, mingid loodushipid mind ookeani veeretama ei tule.

Käisin siis ujumas ka, Laines. Oli tore, kusagil pool tundi sain ma üksi sulistada ja siis tulid vanad soomlased ja siis tuli üks ema lapsega. Ega nad otseselt ei häirinud mind, lihtsalt mulle meeldis üksi rohkem. Mõtlesin korraks aurusaunas et ma suren ära, auru lihtsalt tuli ja tuli ja tuli ja tuli ja tuli ja tuli ja kindlasti oleks veel tulnud aga ma põgenesin ääretult kärmelt ühe vaalakese kohta.

Peale ujumist lippasin poest läbi, et puuvilju osta. Lisaks puuviljadele soetasin ka ühe magusa stritsli ja pea kilo lehmakomme. Häbi! (eks natuke on ka ju)

Aga mis siin ikka, kaks kuud veel! 

Ega selle ajaga ju enam ometigi juurde ei tule?! 

Ma lähen söön ühe õuna selle peale.